Vannitoa hüdroisolatsioon: kuidas teha õigesti

Miks plaadist üksi ei piisa

Keraamiline plaat ise vett läbi ei lase, kuid plaaditud pind tervikuna ei ole veekindel. Tsemendipõhine vuuk imab niiskust, nurkades ja liitekohtades tekivad aja jooksul mikropraod ning vesi leiab tee plaadi alla.

Seepärast on vannitoas plaadi all veel üks kiht – hüdroisolatsioon. See on pidev elastne kate, mis hoiab vee eemal seintest ja vahelaest ning juhib selle trapini.

Kui hüdroisolatsioon on tehtud oskamatult, jõuab niiskus maja konstruktsioonideni ja kahjustab neid. Kortermajas tähendab see sageli ka plekki alumise naabri laes. Kahju ilmneb tavaliselt hilja: vuugid ei kuiva enam ära, plaadid hakkavad koputades kõmisema, seina alaossa tekib hallitus või paisub kõrvalruumi seinal värv.

Eriti tundlikud on kergseinad ja puitkonstruktsioonid, sest kipsplaat ja puit märgumist ei talu. Kivi- ja betoonseinas võib kahju jääda kauemaks märkamatuks, kuid ka seal teeb niiskus oma töö.

Plaati saab vahetada, kuid hüdroisolatsiooni parandamiseks tuleb plaadid maha võtta. Selle kihi pealt kokku hoida ei tasu.

Hüdroisolatsioon kaitseb konstruktsioone vee eest, kuid ei eemalda niiskust õhust. Selleks on vaja toimivat ventilatsiooni, mis planeeritakse koos remondiga.

Kuhu hüdroisolatsioon tehakse

Märjas ruumis kaetakse tavaliselt kogu põrand ja isolatsioon pööratakse ka seinte alaossa. Nii tekib kauss, millest vesi ei pääse põranda ja seina liitekohast alla.

Seintel kaetakse dušinurk ja vanni ümbrus, kusjuures isolatsioon peab ulatuma pritsmetest kõrgemale. Dušinurga seinad kaetakse sageli kogu kõrguses. Kui dušš on ilma aluseta ja vesi valgub vabalt üle põranda, on märg ala kogu vannitoa põrand.

Kõige rohkem vigu tehakse detailides. Need tasub üle vaadata ka siis, kui suured pinnad on hoolikalt kaetud:

Trapp või renn. Isolatsioon ühendatakse trapi ääriku või trapi tootja tihendusmanžetiga nii, et vesi ei pääse trapi ja põranda vahelt alla.

Torude läbiviigud. Iga toru, mis läbib hüdroisolatsiooni, saab oma tihendusmanžeti, olgu see segisti, WC-poti või valamu ühendus.

Nurgad ja liitekohad. Sise- ja välisnurkadesse ning seina ja põranda vahele liimitakse tihenduslint.

Ukseava ja nišid. Isolatsioon katab ka niši põhja ja servad ning lõpeb ukseava juures nii, et vesi ei pääse koridori põranda alla.

Kinnitused. Iga auk, mis puuritakse läbi valmis isolatsiooni, tuleb tihendada. Sellest lähemalt allpool.

Hüdroisolatsiooni tööde järjekord

Hüdroisolatsioon on üks lüli pikas ahelas. See õnnestub ainult siis, kui eelmised etapid on tehtud õigesti, ja hiljem ei saa seda parandada plaadisegu ega vuugiga.

1. Aluspind on valmis. Seinad ja põrand on sirged, tugevad ja kuivad ning põranda kalle trapi suunas on tehtud tasanduskihis. Hüdroisolatsioon järgib kallet, kuid ei loo seda. Lähemalt artiklis aluspinna ettevalmistusest.
2. Kruntimine. Krunt seob tolmu ja ühtlustab aluspinna imavust, et isolatsioon nakkuks.
3. Lindid ja manžetid. Nurgad, liitekohad, torude läbiviigud ja trapp tihendatakse enne, kui suured pinnad kaetakse.
4. Kaks kihti. Isolatsioon kantakse peale kahes kihis. Teine kiht tuleb alles siis, kui esimene on tootja juhendi järgi kuivanud. Nii jääb kiht ühtlaselt paks ja ilma aukudeta.
5. Kontroll. Enne plaatimist vaadatakse pind üle: lindi servad ei tohi olla lahti ja aluspind ei tohi kusagilt läbi paista. Valmis isolatsioonil ei kõnnita ega hoita tööriistu. Kui pind saab kahjustada, parandatakse see enne plaatimist.
6. Plaatimine. Plaadisegu peab sobima kokku kasutatud hüdroisolatsiooniga.

Kõige kindlam on kasutada ühe tootja süsteemi, kus krunt, lindid, manžetid, isolatsioon ja plaadisegu on mõeldud koos töötama. Eri tootjate materjalide segamisel ei pruugi kihid omavahel nakkuda.

Tavaline või kahekomponentne hüdroisolatsioon

Kodu vannitoas kasutatakse enamasti valmis segatud vedelat hüdroisolatsiooni, mis kantakse peale pintsli või rulliga. Õigesti paigaldatuna sobib see tavalisse vannituppa hästi.

Kahekomponentne hüdroisolatsioon segatakse kokku objektil, tavaliselt tsemendipõhisest pulbrist ja vedelast polümeerkomponendist. See talub paremini pidevat veekoormust, temperatuurikõikumisi ja külma. Seda kasutatakse basseinides, spaades, eriti suure kasutusega duširuumides ja õues, näiteks välistreppide plaatimisel.

Kahekomponentne materjal tuleb täpselt kokku segada ja ära kasutada kindla aja jooksul, seega ei ole see iga vannitoa jaoks automaatselt parem valik. Valiku määravad veekoormus ja tingimused: kui palju vett pinnale langeb, kui kaua see seal püsib ja kas pind saab külma.

Meisterviimistluse plaatijad on läbinud hüdroisolatsiooni koolituse ja paigaldavad nii tavalist kui ka kahekomponentset hüdroisolatsiooni. Kahekomponentse hüdroisolatsiooni ja plaatimise tegi ettevõte näiteks Paide spaas.

Pärast plaatimist: elastsed vuugid ja augud

Nurkades, põranda ja seina vahel ning vanni või dušialuse ääres konstruktsioon liigub. Sinna ei käi tsemendipõhine vuuk, vaid elastne hermeetik. Jäik vuuk praguneb ja vesi pääseb otse isolatsioonini.

Väga intensiivse kasutusega duširuumides eelistab Meisterviimistlus silikoonile Kiilto polüuretaanmassi Masa. Ka elastne vuuk vajab aga hoolt: kui see tumeneb, hallitab või tuleb lahti, tuleb see välja vahetada. Sellest räägib nõuanne vuukide uuendamisest.

Klaasseina, käterätikuivati ja riiulite augud puuritakse tavaliselt läbi valmis plaadi ja hüdroisolatsiooni. Iga ava täidetakse hermeetikuga enne, kui sinna läheb tüübel. Kinnituskohad tasub läbi mõelda enne plaatimist, et augud ei satuks trapi lähedale ega nurka.

Paluge meistril pildistada varjatud töid: lindid nurkades, manžetid torudel ja trapi ühendus. Pärast plaatimist neid enam näha ei ole.

Kui plaanite vannitoa remonti, vaadake ka, kuidas sellele kihile järgneb plaatimine, või küsige meilt nõu.