Aluspinna ettevalmistus enne plaatimist

Miks aluspind otsustab tulemuse

Plaatimise lõpptulemus sõltub aluspinna täpsusest. Plaadisegu kiht on õhuke ja see ei ole mõeldud kõveruste tasandamiseks. Kui seina või põranda viga püütakse peita paksema seguga, jääb plaadi alla tühimikke, naaberplaatide servad jäävad eri kõrgusele ja aja jooksul tekivad praod.

Mida suurem plaat, seda rohkem see loeb. Väike plaat suudab ebatasasust veidi järgida, suur plaat mitte. Seepärast pakub Meisterviimistlus plaatimist tavaliselt koos aluspindade ehitamise, ettevalmistamise või korrastamisega.

Põhjus on ka vastutuses. Kui aluspinna teeb üks ettevõte ja plaadid paigaldab teine, on hiljem raske öelda, kelle viga on pragu või lahtine plaat. Kui kõik tööd on tellitud ühest kohast, vastutus ei haju.

Kolm nõuet: sile, kindel ja õigete kalletega

Sile ja sirge

Seina ja põranda tasasust kontrollitakse pika lati või laseriga. Lisaks vaadatakse, kas seinad on loodis ja nurgad täisnurgas. Viltuse nurga korral tuleb viimane plaadirida lõigata kiilukujuliseks ja see torkab silma just seal, kus pilk peatub.

Tasasust mõõdetakse mitmes suunas, ka diagonaalis. Suurte plaatide puhul on nõue rangem kui väikestel.

Kindel ja puhas

Vana värv, lahtine krohv, tolm ja rasv eemaldatakse. Lahtist krohvi on lihtne leida koputades: see kõmiseb. Pärast puhastamist pind krunditakse, et tasandussegu, hüdroisolatsioon ja plaadisegu nakkuksid.

Kergseinal kontrollitakse, et ehitusplaadid on kindlalt kinni ja liitekohad ei liigu. Värske krohv peab enne järgmist kihti kuivama, nagu tasanduskihtki.

Õigete kalletega

Põranda kalle trapi või renni suunas tehakse tasanduskihis enne hüdroisolatsiooni. Plaadiseguga kallet ei tehta. Kallet planeerides otsustatakse ka trapi asukoht ja kõrgus: plaadi pind peab jõudma täpselt trapi resti servani, et vesi voolaks takistuseta trappi.

Seina äärde paigaldatud renn võimaldab teha põrandale ühesuunalise kalde, mis sobib hästi suurte plaatidega. Ratastoolikasutaja vannitoas Mustamäel viidi trapp seina äärde, et see ei segaks ratastooli, ja vannituppa tehti lävepakuta pääs.

Seinad: krohv, uued vaheseinad ja tugevdused

Vanas vannitoas eemaldatakse kõigepealt vana viimistlus ja torud süvendatakse seintesse. Seejärel krohvitakse või tasandatakse sein nii, et see on sirge ja tugev.

Vanade plaatide peale plaatimine on mõnikord võimalik, kuid vannitoas need tavaliselt eemaldatakse. Nende all olevat hüdroisolatsiooni ei saa kontrollida ega uuendada ning põrand tõuseb kõrgemaks. Kui plaate maha võtta ei soovita, saab kaaluda mikrotsementi, mida saab kanda ka vanadele plaatidele.

Kui planeering muutub, ehitatakse uued vaheseinad. Kergseinas kasutatakse märgades kohtades ehitusplaate, mida tootja lubab niiskes ruumis kasutada.

Enne seinte sulgemist tuleb läbi mõelda, mis seinale kinnitub. Valamukapp, peegelkapp, klaassein, käterätikuivati ja tugikäepidemed vajavad karkassi sisse tugevdusi. Seinale paigaldatava WC-poti raam kinnitatakse kandva konstruktsiooni külge. Samas etapis ehitatakse ka nišid. Hiljem on seda kõike palju keerulisem teha.

Põrand: tasanduskiht, põrandaküte ja kuivamine

Põrandale tehakse tasanduskiht või valatakse isetasanduv segu. Põrandakütte torud või kaablid jäävad tavaliselt selle sisse, seega paigaldatakse need enne valu.

Värske tasanduskiht peab enne hüdroisolatsiooni ja plaatimist kuivama. Kui kaua, sõltub kihi paksusest, segust, temperatuurist ja õhuvahetusest. Segu tootja annab juhendis niiskuse, mille juures võib edasi minna, ja seda saab mõõta. Kiirustamine on siin üks sagedasemaid vigu.

Põrandakütet ei lülitata sisse kohe pärast valu. Millal ja kui järk-järgult küte enne plaatimist käivitatakse, on kirjas segu ja küttesüsteemi juhendis.

Vanas puitmajas on omaette teema puitpõrand. Plaat vajab jäika alust, mis ei vetru, ning see lahendus tuleb enne plaatimist eraldi läbi mõelda.

Sagedased vead

Krunt jäetakse vahele. Tasandussegu või hüdroisolatsioon ei naku tolmuse või liiga imava pinnaga ning kiht võib hiljem lahti tulla.

Pragu kaetakse lihtsalt plaadiga. Kui aluspind liigub, tuleb pragu ka plaadist läbi. Enne plaatimist tuleb selgeks teha, miks pragu tekkis, ja see korralikult parandada.

Trapp on vale kõrgusega. Kui trapp jääb plaadi pinnast kõrgemale, koguneb vesi selle ümber. Kui see jääb liiga sügavale, tekib trapi ümber lohk ja põrandale jääb serv, mida jalg tunneb.

Tugevdused unustatakse. Peegelkapp või klaassein, mis on kinnitatud ainult kipsplaadi külge, ei püsi aastaid kindlalt. Hiljem tugevdusi lisada tähendab seina avamist.

Põrand ja ukseava ei sobi kokku. Kui põranda kõrgus jääb enne tasanduskihti läbi mõtlemata, tuleb ukseavasse ootamatu aste või uks tuleb lühemaks lõigata.

Mida enne plaatimist kontrollida

• Seinad ja põrand on lati või laseriga üle kontrollitud ning nurgad on täisnurgas.
• Pind ei kõmise, on puhas ja krunditud.
• Tasanduskiht on kuiv ning kalle viib vee trapini, mitte lompi.
• Trapi kõrgus sobib plaadi ja plaadisegu paksusega.
• Tugevdused raskete esemete jaoks on paigas ja pildistatud.
• Ukseava juures on läbi mõeldud põranda kõrgus ja lävepakk.

Need kontrollid võtavad vähe aega, kuid pärast plaatimist on iga parandus kordades suurem töö.

Paluge seinad ja põrand enne hüdroisolatsiooni üles pildistada. Kui hiljem on vaja seina puurida, on fotodelt näha, kus jooksevad torud ja kaablid ning kus on tugevdused.

Kui aluspind on korras, järgneb hüdroisolatsioon ja seejärel plaatimine. Suurte plaatide puhul lugege ka paigaldamise nippe. Kui soovite, et aluspinna ja plaatimise teeks üks meeskond, võtke meiega ühendust.